✓ Kurkumiin
Prestiižse kurkumijuure meditsiiniline ja iidne jõud on vaieldamatu, see on lihtsalt üks meie aja kõige kasulikumaid ravimtaimi. Hiljuti on mitmed teaduslikud uuringud kinnitanud kurkumajuure kasulikkust ärevuse, depressiooni ja stressi leevendamise loodusliku ravina. Tõepoolest, kurkumiini kasutavad laialdaselt hooajalise või emotsionaalse depressiooni all kannatavad inimesed, vähendades stressitaset; väidetavalt stimuleerib see kesknärvisüsteemi, suurendades serotoniini taset.
✓ Boswellia
Traditsiooniline ayurveda meditsiin on soovitanud, et Boswellia võib kasutada terapeutilise ärevuse ja stressi ennetamiseks. Tõepoolest, Boswellia ekstraktil on teadaolevalt lõõgastav ja rahustav mõju ajule, aidates tasakaalustada stressihormoone (kortisool).
✓ MultiVitamiinid
Multivitamiinid aitavad väidetavalt kaasa heale vaimsele tervisele, sest need aitavad toota stressivastaseid hormoone serotoniini ja melatoniini. Teatud vitamiinide, näiteks B-vitamiinide või magneesiumi puudumine põhjustab emotsionaalset haprust, sest need vähendavad teadaolevalt ärevust ja väsimust.
✓ Ashwagandha
Ashwagandha ehk Withania somnifera kuulub ravimtaimede rühma, mida nimetatakse "adaptogeenideks". Adaptogeenid mõjutavad organismis olevaid süsteeme ja hormoone, mis reguleerivad inimese stressireaktsiooni. Ashwagandha on traditsioonilises India meditsiinis ehk ayurveda meditsiinis pikka aega kasutusel olnud ning selle tõhusust stressi ja ärevuse puhul on uuritud. On näidatud, et neil, kes võtavad ashwagandha't, on vähem kortisooli, stressihormooni, kui neil, kes seda ei võta. Samuti on neil parem une kvaliteet.
✓ Valerian
Valerian on Euroopas ja Aasias levinud taim. Selle teaduslik nimi on Valeriana officinalis. Juba sajandeid on inimesed kasutanud selle juurt unehäirete, ärevuse ja depressiooni raviks. Valerianijuur on saadaval järgmistel vormidel: tee, tablett, pulber või tinktuur.
✓ Kava Kava
Piper methysticum ehk kava on Vaikse ookeani saarte põõsas, mis on pärit Vaikse ookeani saartelt. Nende saarte ja teiste maailma piirkondade elanikud kasutavad kava't tseremoniaaljoogina stressi leevendamiseks ja meeleolu muutmiseks. Kava joojatel vähenes oluliselt ärevus võrreldes kava mittejoojatega.
✓ Passionflower
✓ Lavendliõli
Lavendli eeterlikku õli on juba ammu kasutatud ärevuse leevendamiseks ja närvide rahustamiseks. See õli sisaldab kemikaale, mida nimetatakse terpeenideks ja millel võib olla rahustav mõju aju keemilistele retseptoritele. Seetõttu võib lavendli eeterlik õli olla tõhus lühiajaline ravi ärevushäirete puhul.
Ärevus kodu õiguskaitsevahendid
Kui inimene seisab silmitsi potentsiaalselt kahjulike või murettekitavate vallandajatega, ei ole ärevustunne mitte ainult normaalne, vaid ka vajalik ellujäämiseks.
Juba inimkonna algusaegadest saadik on kiskjate ja otsese ohu lähedus käivitanud organismis häiresignaalid ja võimaldanud tegutseda vältimise eesmärgil. Need häiresignaalid muutuvad märgatavaks kõrgendatud südame löögisageduse, higistamise ja keskkonna suhtes suurenenud tundlikkuse näol.[1]
Oht vallandab ajus adrenaliini, hormooni ja keemilise sõnumitooja, mis omakorda vallandab ärevusreaktsiooni, mida nimetatakse võitlus- või põgenemisreaktsiooniks. See valmistab inimest ette füüsiliselt vastu astuma või põgenema mis tahes võimaliku ohu eest, mis ohustab tema turvalisust.
Paljude inimeste jaoks on suuremate loomade ja otsese ohu eest põgenemine vähem pakiline mure, kui see oleks olnud varajaste inimeste jaoks. Ärevus keerleb nüüd töö, raha, pereelu, tervise ja muude oluliste küsimuste ümber, mis nõuavad inimese tähelepanu, kuid ei nõua tingimata võitlus- või põgenemisreaktsiooni.
Närvilisus enne suurt elusündmust või keerulise olukorra ajal on algse võitlus- või põgenemisreaktsiooni loomulik kaja. See võib siiski olla ellujäämiseks hädavajalik, näiteks ärevus selle ees, et inimene jääb tänavat ületades auto alla, paneb teda instinktiivselt mõlemat teed vaatama, et vältida ohtu.
Ärevus on hirmu, hirmu ja rahutuse tunne. See võib põhjustada higistamist, rahutust ja pinget ning südamepekslemist. See võib olla normaalne reaktsioon stressile.[2] Näiteks võite tunda ärevust, kui seisate silmitsi raske probleemiga tööl, enne testi sooritamist või enne olulise otsuse tegemist. Kuigi ärevus võib aidata teil olukorraga toime tulla, samuti anda teile energiat või aidata teil keskenduda, ei ole ärevushäiretega inimeste jaoks hirm ajutine ja võib olla üle jõu käiv.[3]
Ajutine ärevus on normaalne osa elust. Kuid ärevushäiretega inimestel on sageli intensiivsed, ülemäärased ja püsivad mured ja hirmud igapäevaste olukordade suhtes. Ärevushäirete puhul esineb sageli korduvaid äkilisi ärevustundeid ja hirmu või terrorismi episoode, mis saavutavad haripunkti mõne minuti jooksul (paanikahood).[4]
Neid ärevuse ja paanika tundeid on raske kontrollida, need on ebaproportsionaalsed tegeliku ohu suhtes ja võivad kesta kaua. Nende tunnete vältimiseks võib juhtuda, et te väldite teatud kohti või olukordi. Sümptomid võivad alata lapsepõlves või noorukieas ja jätkuda ka täiskasvanueas.[5]
Mõned näited ärevushäirete kohta on: generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire (sotsiaalne foobia), paanikahäire, ..... Teil võib olla rohkem kui üks ärevushäire. Mõnikord tuleneb ärevushäire haigusest, mis vajab ravi.
Ärevushäire on seisund, mille puhul ärevus ei kao ja võib aja jooksul süveneda. Ärevushäirete sümptomid võivad häirida igapäevaseid tegevusi, näiteks töö- ja koolitegevust ning suhteid. Ärevushäiretega kaasnevad sageli muud seisundid, nagu depressioon, söömishäired või ainete kuritarvitamine.[6]
Ärevuse põhjus ei ole teada. Oma osa võivad mängida sellised tegurid nagu geneetika, bioloogia ja ajukeemia, stress ja keskkond.[7]
Mis on parim asi ärevuse vastu?
Kõigepealt peate oma olukorraga leppima! Mida rohkem me kannatame, seda rohkem kipume end ebamugavustunde pärast halvasti tundma. See tekitab nõiaringi: me tunneme end süüdi, mis toidab stressi ja ärevuse tekkimist või tugevdamist. Selle aktsepteerimine, et me praegu kannatame, on esimene samm oma olukorra mõistmise ja positiivsemate harjumuste arendamise suunas.
Kuid oluline on ka tervitada oma emotsioone. Lapsepõlvest saadik oleme õppinud oma emotsioone varjama, eriti negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm või kurbus. Need emotsioonid on osa meist ning neid tuleb tunda ja tervitada täielikult, et neist vabaneda. Seega ärge tundke end süüdi, kui teil on vaja neid välja lasta, see aitab teil end paremini tunda ja lahti lasta!
Millised on 5 ärevuse sümptomit?
- Puudulikkus, kipitustunne, higistamine ja värisemine;
- Suurenenud südame löögisagedus ja kiire hingamine;
- Raskused keskenduda või mõelda millelegi muule kui praegusele murele;
- Peatselt saabuva ohu, paanika, hukatus ja surmahirm;
- Unehäired.
Mis on ärevuse peamine põhjus?
See, kuidas me teatud olukordades mõtleme ja käitume, võib mängida rolli ärevuse tekkimisel. Mõned inimesed võivad tajuda olukordi ohtlikumatena, kui need tegelikult on (nt lennuhirm). Teistel võib olla halb kogemus ja nad kardavad, et see juhtub uuesti (nt koerahammustus). Psühholoogid usuvad, et ärevuse kujunemisel võivad rolli mängida ka lapsepõlvekogemused.
Teadlased on teada saanud, et teatud tasakaalustamatus ajukeemias võib aidata kaasa ärevushäirete tekkimisele. Aju neurotransmitterite (keemiliste sõnumitoojate) hulgas, mis mängivad rolli ärevuse tekkimisel, on serotoniin, noradrenaliin ja gamma-aminovõihape. Teadlased on täheldanud ka seda, et ärevusega kaasnevad muutused teatud ajupiirkondade aktiivsuses. Paljud ärevushäired esinevad perekondlikult ja neil on tõenäoliselt geneetiline põhjus.
Mõnikord on ärevussümptomid põhjustatud teatud seisunditest, nagu aneemia ja kilpnäärme häired. Muud tegurid, nagu kofeiin, alkohol ja teatavad ravimid, võivad samuti esile kutsuda ärevussümptomeid.
Ärevushäireid vallandavad mõnikord traumaatilised sündmused, näiteks lähedase surm, sõda ja loodusõnnetused, nagu orkaanid või maavärinad.
Milline on parim viis ärevusega toimetulekuks?
Kuid kõige olulisem on kasutada tähelepanelikkust, et saada ühendus praeguse hetkega. Mindfulness on ideaalne vastumürk ärevusele. Kui olete ärevuses, peaks esimene samm olema peatumine, aeglustamine, sügavale hingamine ja ühendus oma viie meelega praeguses hetkes.
Esitage endale küsimused: "Mida ma praegu kuulen?", "Mida ma näen?", "Mida ma puudutan?", "Mida ma maitsen?" ja "Mida ma haistan?".
Siis rääkige oma sissepakitud ajuga, mis on praegu hirmul, uskudes hirmufantaasiat, ja öelge valjusti: "Ma olen siin ja praegu, selles hetkes, olen turvaline, mul on kõik korras, kõik on hästi, ei ole põhjust muretseda". See on nagu Canadairide armee lähetamine, et kustutada teie privaatsust laastavat ärevuse tulekahju.
Enamik teie hetkedest on head hetked, kui suudate nendega ühendust võtta. Kui te ei suuda, sest teie pea on täis muresid ja fantaasiaid tuleviku hirmudest, siis neid täiuslikke hetki ei ole olemas. Mida rohkem te õpite ühendama end olevikuga, seda vähem murelikuks saate.
Lihtsalt 5 minutit päevas vaikselt istudes ja lubades endal ühenduda olevikuga, võib teie ärevust oluliselt vähendada.
Milline on ärevustunne?
- Lihtne foobia võib olla põhjustatud ämblikute ja mao hirmust.
- Sotsiaalfoobia on see, kui ärevust tekitavad sotsiaalsed olukorrad, mis nõuavad suhtlemist suurtes gruppides, suuliste ettekannete pidamist või uute inimestega kohtumist. Sotsiaalne foobia võib põhjustada inimestel hirmu söömise või avalike tualettide kasutamise ees.
- Paanikahäire on ärevus, mis tekib ilma vallandajata. Minutite jooksul võib sümptomite intensiivsus saavutada oma haripunkti. Inimene võib uskuda, et ta saab südameinfarkti või jääb minestama. Episood vaibub tavaliselt vähem kui tunni aja jooksul ja jätab inimese kurnatuks. Need episoodid on hirmutavad ja inimene hakkab olukordi vältima, et neist pääseda. Hirm hirmu ees muutub kõige halvavamaks.
- Üldise ärevushäire puhul esineb peaaegu alati ärevus. Inimene muretseb kõige pärast, sealhulgas oma tuleviku, tervise ja suhete, aga ka rahaasjade ja maailma olukorra pärast. Mure muutub ülemääraseks ja võtab palju rohkem aega kui vaja, mis võib vähendada inimese võimet igapäevaste ülesannete täitmisel. Tundub, et nad ei suuda aktsepteerida ebakindlust kui oma elu lahutamatut osa.
- Obsessiiv-kompulsiivset häiret iseloomustab ärevus, mida ei saa alla suruda. See võib hõlmata hirmu AIDSi saamise ees, hirmu või valesti tegemise ees, nagu varastamine või vägistamine, või korduvat küsimust oma seksuaalse identiteedi kohta. Mõned inimesed arendavad välja rituaale või sundmõtteid, mis aitavad neil oma ärevusest vabaneda. Tavaliste sundmõtete hulka kuuluvad liigne koristamine, pesemine, lugemine ja luku, pliidi, akna kontrollimine ning küsimuste esitamine (kas ma olen gei?).
Millised on 3 ärevuse hoiatusmärki?
- muutused meeleolus, energiatasemes, unes ja söögiisus.
- ülemäärased mured, piinlikkus või närvilisus.
- raskused eakaaslastega kontakti loomisel.
Kas ärevus on vaimuhaigus?
Ärevus on sisemise pinge, ähvardava ohu tunne. See võib olla halvav või vastupidi, põhjustada rahutust (võimetus paigal püsida). See võib kristalliseeruda konkreetses olukorras või konkreetses objektis: uus hirm sotsiaalse konteksti ees koos võimetusega sellele vastu astuda (näiteks töökoha vahetus), liigne mure oma tervisega... Ärevus muutub patoloogiliseks, kui see häirib oluliselt subjekti elu; üldjuhul on sel juhul hirmuga seotud somaatilised sümptomid: pigistamine rinnus, südamepekslemine, higistamine, värisemine, kurguturse, neelamisraskused...
Ärevushäired on sagedane psühholoogiline haigus, mis väljendub erinevates vormides (üldine ärevus, foobiad, paanikahäired jne) ja häirib oluliselt igapäevaelu. Nende tekkimisele võivad kaasa aidata paljud psühholoogilised, bioloogilised ja keskkonnategurid.
Ärevus, mis väljendub suure muretsemise vormis, on täiesti normaalne elu nähtus. Kui see muutub ülemääraseks ja viib patoloogiani, on tegemist ärevushäirega, mis mõjutab inimese käitumist, mõtteid ja emotsioone. Kuigi need võivad olla häirivad, on need autori sõnul terapeutilisest vaatenurgast üsna jõukohased. Autor pakub välja ülevaate nendest seisunditest, mis hõlmavad suurt hulka pealtnäha väga erinevaid seisundeid.
Mis on kõige levinum hirm?
Siin on palju teisi:
- Akrofoobia: hirm kõrguste ees;
- Aerofoobia: hirm lendamise ees;
- Arachnofoobia: hirm ämblike ees;
- Astrafoobia: hirm äikese ja äikesevihma ees;
- Autofoobia: hirm üksi olemise ees;
- Klaustrofoobia: hirm piiratud ruumide ees;
- Hematofoobia: hirm vere ees;
- Veefoobia: hirm vee ja uppumise ees;
- Ophiophobia: hirm madude ees;
- Zoofoobia: hirm loomade ees.
Allikad
Hirmust rääkimine
Toronto Ülikooli romantika. 2023
Raamatus "Telling Anxiety" uurib Jennifer Willging selliste ärevuste ilminguid nelja prantsuse keeles kirjutava naise valitud jutustustes.
Ärevus ja depressioon
See raamat pakub nende kurnavate probleemidega toimetulevatele inimestele samm-sammult organiseeritud lahendust ja õpetab lugejatele, kuidas tuvastada tegureid, mis võivad kuhjuda ärevuse ja depressiooni tekkimiseks. Konkreetsete soovitustega toitumise, hingamise, lõdvestumise, biofeedbacki ja treeningu kohta aitab programm kannatajatel end võimestada, et vältida pidevat stressi ja kordumisi.
Ärevushäire
Ajutine ärevus on normaalne osa elust. Kuid ärevushäired hõlmavad enamat kui ajutine mure või hirm. Ärevushäirega inimese puhul ei kao ärevus ja võib aja jooksul süveneda. Ainult täna saate selle bestselleri erihinnaga. Aeg-ajalt ärevustunne on tüüpiline osa elust. See võib olla isegi kasulik, kui see hoiatab teid ohu eest. Ärevus muutub häireks siis, kui see juhtub võimalikult sageli, tundub erakordne, kestab tunde või isegi päevi ja...
Ärevushäired
Springer Science & Business Media. 2002Selles raamatus käsitletakse kriitiliselt ärevuse normaalseid ja patoloogilisi aspekte. Lisatud on peatükk ärevuse molekulaarsete aluste kohta, milles kirjeldatakse sellise lähenemise potentsiaali uute tõhusate farmakoloogiliste sekkumiste avastamisel. Arutatakse loomamudelite näo kehtivust, prognoositavust ja kasulikkust kehtivate uute tõhusate ravimite väljatöötamisel. Eraldi peatükid on pühendatud igale konkreetsele ärevuse tüübile, nagu üldistatud ärevus...
- Ortolani P. (1998) - Psychoanalysis, Anxiety, and the Anxiety Disorders, Current Neuropharmacology, Godwin Roplica Books, [online] 18(2), lk.350-361. doi:12.1014/j.ctam.2012.06.002.
- Isseger F. (2002) - Meeleoluhäirete ja ärevushäirete ravi, Journal of Psychopharmacology, vol. 15, nr. 2, lk. 141-151, [online] 15(4), lk. 279-301. doi:11.1015/j.psy.2002.02.007.
- "Ärevus: Mida on vaja teada. - Negatiivsed lapsepõlvesündmused ja perekonna anamnees võivad suurendada riski", NIH MedlinePlus Magazine | View at: Väljaandja Sait
- Alexander T (2018) - Kognitiivsed protsessid, ärevus ja ärevushäirete ravi: : A Preliminary Report, The Journal of Alternative and Complementary Medicine, [online] 22(6), lk. 438-459. doi:12.1079/acm.2018.0324.
- Gotenermen D. & Crispa P. (2021) - Depressiooni ja ärevuse probleemi teave, ravimite ohutuse ja kõrvaltoimete ajakohastamine: A Review of Clinical Data and Relevant Animal Studies, [online] 17(5), lk.1370-1397.e7. doi:10.1016/j.cgh.2021.06.047.
- Jose U. & Swedo P. (2005) - The Role of Cognitive and Somatic Cues in Anxiety and Anxiety Disorders, Gartner - Little Green House, Acta Neuropsychiatrica, [online] 24(3), lk.206-267. doi:9.1014/neu.2013.9.
- Gifland O. (2017) - Ärevustundlikkus ja ärevushäired, Rachman - Routledge, Experimental and Clinical Psychopharmacology, [online] 22(2), lk.243-311. doi:12.1047/pha000275.